Populariseerimine

Sündmused

2026

20.–21. veebruar

Karl Pajusalu reisis Kihnu saarele ja osales sealsetel Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise üritustel ning võttis osa uue Kihnu ajaloo, keele ja kultuuri põhjaliku koguteose kavandamise koosolekust. Teekond Kihnu toimus mandrilt mööda jääteed, mis avati esimest korda enam kui kümne aasta jooksul.

21. jaanuar

Kielipankki (Soome Keelepank) intervjueeris Atte Huhtalat ning tõi ta esile kui „Kuu uurija“. Intervjuus rääkis Huhtala oma doktoritööst, mis keskendub läänemeresoome ja permi keelte grammatikale ning mida ta käsitleb tähenduspõhisest vaatenurgast.

3. jaanuar

Karl Pajusalu osales Kihnu saarel Kihnu Kielekojas (Kihnu keelekoda). ERR-is intervjueeriti teda seoses osalemisega kihnukeelsete uudiste saates. Intervjuud saab kuulata siin.

2025

25. september

Karl Pajusalu rääkis ERR-ile Seto entsüklopeedia kolmanda köite „Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur“ ilmumisest ning seto keele ja kultuuri tähtsusest ja ainulaadsusest Eestis ja maailmas laiemalt. Samuti tutvustas ta teose „Setomaa 3“ sisu, mis sisaldab esimest põhjalikku ja süstemaatilist ülevaadet seto keelest.

17. september

Karl Pajusalu esines uue raamatu „Lauri Kettunen ja Kodavere“ esitlusel. Raamat keskendub keeleteadlase Lauri Kettuneni keeleliselt ja ajalooliselt olulisele tööle eesti keele ainulaadse Kodavere murdega. Pajusalu on selle uue raamatu jaoks kirjutanud Kodavere murde keelelise ülevaate. (Fotod 1, 2: Uldis Balodis, Foto 3: TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut)

14.–15. september

Karl Pajusalu, Helle Metslang, Miina Norvik ja Uldis Balodis külastasid koos teiste Tartu Ülikooli etnogeneesi ja kultuurilise mitmekesisuse transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuse liikmetega Kihnu Rahvamaja, Kihnu Muuseumi ja Kihnu Kooli, et vestelda kogukonna liikmetega Liivi lahe piirkonna keeltest ning nende ajaloolistest kontaktidest. Neile tehti põhjalik ekskursioon Kihnu Muuseumi väljapanekutel ja teistel olulistel kultuuripaikadel Kihnu saarel, mida juhendas Kihnu keele ja kultuuri asjatundja Mare Mätas. Nad kohtusid ka Kihnu saare keele- ja kultuuriaktivistidega, et kuulda nende tööst ja Kihnu keele olukorrast, samuti Kihnu Kooli õpetajate ja õpilastega, kes tutvustasid projektirühma liikmetele Kihnu keele ja kultuuri õpetamist koolis. Õpilased esitasid traditsioonilise Kihnu laulu- ja tantsukava. (Fotod 1, 3, 4, 5, 6: Uldis Balodis; Foto 2: Miina Norvik)

29. aprill

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid mulgi sõnaraamatu töörühma töös Heimtali muuseumis (Eesti Rahva Muuseumi osakond) Viljandimaal. Sõnaraamatu töörühm töötas koos tunnustatud tekstiilikunstniku ja teadlase Anu Rauaga, et salvestada Mulgi sõnavara, mis on seotud kudumise ja traditsiooniliste tekstiilimustritega. (Fotod: Uldis Balodis)

28. aprill

Uldis Balodis kohtus MTÜ Hõimulõimed liikmetega ja rääkis neile lutsi keelest, kultuurist ja ajaloost ning oma tööst lutsi ja liivi keelega. Hõimulõimed on mittetulundusühing, mis esindab Eestis noorema põlvkonna soome-ugri liikumist.

25. aprill

Karl Pajusalu käsitles oma artiklis „Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel“ ajalehes Sirp raamatute ajalugu ajaloolise Liivimaa põliskeeltes — eesti, läti ja liivi keeles — ning liivi kirjakeele arengut mõlemal pool Liivi lahte.

25. aprill

Karl Pajusalu käsitles Salatsi liivi keele taaselustamist Vidzemes seoses esimese ametliku kakskeelse Salatsi liivi – läti keele sildi avamisega Aģe jõe ääres oma artiklis „Liivi pärandi äratamine Liivimaal“ ajalehes Sirp. (Foto: Renate Pajusalu, Sirp)

31. märts

Projekti täitja Uldis Balodis andis intervjuu Soomes uurali rahvaste tundmist edendava MTÜ Sukukansojen ystävät ajakirjale Alkukoti. Balodis rääkis oma tööst liivi ja lutsi keelega ning Läti läänemeresoome identiteedist ja pärandist. Intervjuus mainis Balodis ka käimasolevat ETAGi projekti („Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“) ning on selle aasta Alkukoti kaanefotol. (Pilt: Sukukansojen ystävät)

22. veebruar

Karl Pajusalu nimetati Kihnu saare aukodanikuks, tunnustamaks tema aastatepikkust tööd kihnu keele alal, mis lisaks uurimistööle ja kirjutamisele on hõlmanud ka kihnu keele sõnaraamatu koostamist ja kihnu keele õppematerjalide loomist.

2024

26. juuli – 4. august

Projekti liikmed osalesid erinevates rollides 4. liivi suveülikoolis, mille korraldas Läti Ülikooli Liivi Instituut Kuoštrõgi (Košrags) külas Liivi rannikul Loode-Lätis. Miina Norvik oli liivi keele õpetaja edasijõudnute rühmas. Karl Pajusalu ja Uldis Balodis pidasid loenguid, sealhulgas projekti teemadel. Janek Vaab osales suveülikoolis õppijana, et süvendada oma teadmisi liivi keelest. Projekti täitjad tegid ka välitöid Liivi rannas ja töötasid koos liivi pärimuskeelekõnelejatega, kes osalesid suveülikoolis nõustajatena.

4. mai

Projekti liikmed Karl Pajusalu ja Uldis Balodis viisid koos kolleegi keeleteadlase Santeri Junttilaga läbi välitöid ajaloolise Leivu piirkonna paikades Kirde-Lätis ning lõunapoolsemates piirkondades Cesvaine ja Lubānsi järve lähedal. Need alad võivad olla teiste dokumenteerimata läänemeresoome asustuste asukohad, arvestades kohanimede esinemist, millel on võimalik seos eestlastega (rohkem infot nende kohanimede kohta vt siit ja läänemeresoome joonte kohta läti murretes vt siit).

25. veebruar

Projekti täitjad Karl Pajusalu ja Miina Norvik rääkisid käimasolevast ETAGi projektist („Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“) ning uuest interdistsiplinaarsest uurimiskeskusest „„Eesti juured“: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus“ intervjuus ERRi saates „Vikerraadio“. Kuula intervjuud siit. (Foto Karl Pajusalust Vikerraadio veebilehelt.)

Populaarteaduslikud kirjutised

2025

Norvik, Miina (2025). Fakt teadust päevas: kas eesti keel on sugude puudumise poolest tavaline või erandlik? Õhtuleht, 17.08.2025.

Pajusalu, Karl (2025). Kodavere keelest. Jüri Viikberg (Toim.). Lauri Kettunen ja Kodavere. (60−68). Rupsi: Emakeele Selts.

Pajusalu, Karl (2025). Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel. Sirp, 16, 40, 25.04.2025.

Pajusalu, Karl (2025). Eesti raamatu ja kirjakeele juured. Postimees, 194, 8, 18.01.2025.

Saar, Eva (2025). tatti ni uppa. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 9 (430), 9.

Saar, Eva (2025). nõsaraq ni ollõteräq. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 10 (431), 10.

Teras, Pire (2025). Hääldusmõtted 14. Ma kuulutan teile suurt rõõmu – kirjapildist väldet otsimas. Oma Keel, 2, 10−16.

2024

Norvik, Miina (2024). Miina Norvik: oma keel annab iseolemise. ERR Novaator, 15.10.2024.

Saar, Eva (2024). taakõnõ, sääntsekene ja muu’ sõna’. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 4 (413), 9.

Saar, Eva (2024). kaema sõnapereh. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 6 (415), 3.

Saar, Eva (2024). kütäng, täüdäng ni muu’ sõna’. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 11 (420), 10.

Päisepilt: Pilda lutsi keele välitööde märkmed, mille pani kirja Guna Pence Antonīna Nikonovalt Jāni külas (Lielie Tjapši) Lätis 1972. (Allikas: Läti Ülikooli Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituudi Läti Folkloori Arhiiv)