Teadussündmused

2026

5. veebruar

Helle Metslang pälvis 2026. aasta Eesti Vabariigi riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas tööde tsükli „Eesti keele kasutuspõhine mitmekesisus ja selle kujunemine“ eest. Teaduste akadeemia tunnustas Helle Metslangi järgnevalt:

„Eesti keeleteaduses tõuseb Helle Metslang esile oma avatud vaimu, laia silmaringi ja erakordselt mitmekülgse, vaibumatu uurimishuvi poolest. Prof. emer. Metslangi teadustööd on oluliselt avardanud eesti keele ajaloolise ja praeguse mitmekesisuse mõistmist ning aidanud kaasa teaduspõhise eesti keele korralduse arengule. Helle Metslangi innovatiivsete teadustulemuste aluseks on uute keelekorpuste analüüs, kasutades erinevaid uudseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Teda on iseäranis huvitanud, kuidas inimesed eesti keelt mõistavad ja kasutavad, kuidas on ajaloo käigus teisenenud hoiakud ja normingud ning kuidas keel neid muutusi peegeldab.“

Täielikku avaldust saab lugeda siit.

4.–5. jaanuar

Uldis Balodis, Helle Metslang ja Karl Pajusalu tegid välitöid Ludza piirkonnas Latgales (Ida-Lätis). Nad intervjueerisid lutsi keele mäletajat Broņislava Zamberet tema kodus ajaloolises lutsi Mägize (Barisi) külas ning külastasid teisi ajaloolise ja keelelise tähtsusega paiku, mis on seotud lutsi kogukonnaga ja laiemalt lõunaeesti keele esinemisega selles Läti piirkonnas. Uldis Balodis on Zamberega ka varasemalt töötanud ning tema mälestused esinevad ka Balodise lutsi keele aabitsas Lutsi kiele lementar. Ludzas igauņu valodas ābece.

2025

31. oktoober

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid Võru Instituudi korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Põlidsõq keeleq ja kultuuriq muutuisi aol“ (Põliskeeled ja -kultuurid muutuste ajal) Võrus ettekandega „Loodusnimed läänemeresoome kohanimedes Lätis“. Ettekande kaasautor oli Läti Ülikooli liivi Instituudi direktor Valts Ernštreits. Ettekande kokkuvõte on kättesaadav siin.

30. oktoober

Patrick O’Rourke sai keeleteaduse doktorikraadi oma väitekirja „Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys“ (Edela-läänemeresoome: edela-läänemeresoome keelte murdeline areng) eduka kaitsmise eest. O’Rourke’i oponent oli Uppsala Ülikooli professor Rogier Blokland ning väitekirja juhendajad olid Karl Pajusalu ja Santeri Junttila. O’Rourke’i väitekiri on allalaadimiseks kättesaadav siin.

14.–15. september

Karl Pajusalu, Helle Metslang, Miina Norvik ja Uldis Balodis osalesid Tartu Ülikooli etnogeneesi ja kultuurilise mitmekesisuse transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuse korraldatud Liivi lahe seminaril. Seminar toimus Kihnu Rahvamajas ja Kihnu Muuseumis. Uldis Balodis pidas ettekande „The South Estonian language archipelago viewed from the Lutsi language island“.

26.–29. august

Helle Metslang, Miina Norvik, Eva Saar ja Janek Vaab osalesid Societas Linguistica Europaea 58. aastakoosolekul Université Bordeaux Montaigne’is. Projektimeeskonna liikmed esinesid ja/või olid kaasautorid järgmistes ettekannetes: „Dynamics of abessive in Livonian and Ingrian“ (Miina Norvik, Helle Metslang, Eva Saar) (kokkuvõte), „Beyond evidentiality: epistemic authority and other effects on the use of grammatical evidentials in Southern Finnic“ (Denys Teptiuk, Miina Norvik, Petar Kehayov), „Variation in the realisation of a glottal stop in Leivu South Estonian“ (Janek Vaab). Janek Vaab pälvis Societas Linguisticae Europaea konverentsil parima uurimispostri ettekande eest 2. koha. (Foto 1: TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi Facebooki ja Instagrami lehed, Foto 2, 3: Helle Metslang)

18.–23. august

Projektimeeskond oli suures koosseisus esindatud 14. rahvusvahelisel fennougristika kongressil (CIFU XIV) Tartu Ülikoolis. Projektimeeskonna liikmed esinesid ja/või olid kaasautorid järgmistes ettekannetes: „Southern Finnic word prosody in the light of new typological datasets“ (Karl Pajusalu & Uldis Balodis), „Stratifications of alternativity: Functions of the word VÕI in the Southern Finnic language area“ (Helle Metslang, Miina Norvik, Karl Pajusalu, Eva Saar), „Downtoners and intensifiers in different registers: The Estonian case“ (Tiit Hennoste, Külli Habicht, Helle Metslang & Külli Prillop), „Beyond evidentiality: epistemic authority and other effects on the use of grammatical evidentials in Southern Finnic“ (Denys Teptiuk, Miina Norvik & Petar Kehayov), „The loss of /h/ affecting the quantity patterns: The case of South Estonian Leivu dialect“ (Pire Teras), „South Estonian in the Surnames of Põlva Parish“ (Eva Saar & Kaisa Tammoja), „Voices of Livonians: how to evaluate the pronunciation of the Livonian language spoken today?“ (Tuuli Tuisk & Valts Ernštreits), „Variation in locative case forms in Lutsi, a South Estonian variety of Latgale“ (Uldis Balodis), „Preliminary Remarks on Expressions of Approximative Movement and Marking of Vicinal Goal in European Uralic“ (Atte Huhtala), „A revision of Finnic chronology: Middle Proto-Finnic Livonian“ (Patrick O’Rourke), „Undescribed and unstudied language resources of Leivu South Estonian“ (Janek Vaab). Kõigi projektiliikmete CIFU XIV konverentsil esitatud ettekannete kokkuvõtted on kättesaadavad siin.

25. juuli

Uldis Balodis pidas külalisloengu Indiana Ülikoolis Bloomingtonis toimuvas Baltic Studies Summer Institute’is (BALSSI). Oma loengus „Lutsi, Livonian, and the Finnic Face of Latvia“ käsitles ta lutsi ja liivi keele eripärasid, nende kogukondade ajalugu ja tänapäevast olukorda ning Läti läänemeresoome pärandit ja identiteeti.

12.–14. juuni

Helle Metslang ja Uldis Balodis osalesid konverentsil „LCU 2025: Areal linguistics and language contact of Uralic languages. Language-specific and typological approaches“, mis toimus Läti Rahvusraamatukogus Riias, ning pidasid projekti töörühma nimel ettekande „Language change and contact in southern Finnic: An areal typological study“ (kokkuvõte). Ettekande slaidid on kättesaadavad siin. LCU 2025 korraldasid Läti Ülikooli Liivi Instituut ja Potsdami Ülikool. (Foto 1: Uldis Balodis, Foto 2: Gunta Kļava)

28.–31. mai

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid koos oma kolleegi Jüvä Sullõviga (Sulev Iva) Võru Instituudist konverentsil „The Formation of Literary Standard in the Languages of the Amber Road Region“, mille korraldas Tokaj Ülikool koostöös Collegium Fenno-Ugricumi, soome-ugri rahvaste maailmakongressi Ungari rahvusliku organisatsiooni ja Ungari kultuuri- ja innovatsiooniministeeriumiga Badacsonytomajis Ungaris. Konverents tõi kokku teadlasi kogu Merevaigutee piirkonnast – alates Balti- ja Põhjamaadest kuni Kesk-Euroopani –, et arutada kirjakeelte ajaloolist kujunemist selles piirkonnas ja selle protsessi jätkumist tänapäevani. Karl Pajusalu pidas ettekande „Raamat, kiri, kirjakeel: The Development of Basic Concepts in Written Estonian“ ja Uldis Balodis pidas ettekande „Lutsi and Livonian: Perspectives on Finnic Orthographies in Latvia“. (Foto 1: Uldis Balodis, Foto 2: Lidija Leikuma)

27. mai

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid seminaril „Eesti ja liivi kirjakeele areng. Seminar eesti- ja liivikeelse raamatu 500. aastapäeva auks“. Eötvös Lorándi Ülikooli (ELTE) soome-ugri õppetoolis (Budapest, Ungari) koos kolleegi Jüvä Sullõviga (Sulev Iva) Võru Instituudist ja ELTE kolleegidega. Avakõned pidasid Anu Kippasto (Eesti saatkonna lauaülem-konsul Budapestis) ja András Bereczki (ELTE soome-ugri õppetooli juhataja). Karl Pajusalu pidas ettekande „Pooltuhat aastat Eesti- ja Liivimaa raamatulugu“ ja Uldis Balodis pidas ettekande „Livonian and Lutsi: the making of Finnic written languages in Latvia“. (Fotod 1, 2: Uldis Balodis, Foto 3: Jüvä Sullõv)

23.–24. mai

Karl Pajusalu oli kaaskorraldaja Läti-Eesti ühiskonverentsil „500 years of Latvian and Estonian books and written languages“, mis toimus Läti Rahvusraamatukogus Riias ning tõi kokku teadlasi Balti- ja Põhjamaadest, et tähistada esimese eesti- ja lätikeelse raamatu ilmumise 500. aastapäeva ning austada ka teiste Läti ja Eesti keelte, sealhulgas liivi, latgali, võru ja lutsi kirjakeele arengut. Karl Pajusalu ja ühiskonverentsi teine korraldaja Pēteris Vanags (Stockholmi Ülikool) tegid ettekandes „500 years of Estonian and Latvian written languages: similarities and differences” ülevaate eesti ja läti kirjakeelte sarnasustest ja erinevustest. Karl Pajusalu pidas ka ettekande „Regionality in Old Written Estonian” ning projekti täitja Uldis Balodis esines ettekandega „Writing Lutsi and other Finnic varieties of Latvia”. (Fotod 1, 3: Uldis Balodis, foto 2: Valts Ernštreits)

16.–18. mai

Miina Norvik, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk ja Uldis Balodis osalesid koos Läti Ülikooli Liivi Instituudi kolleegidega seminaril ja planeerimiskoosolekul liivi grammatika töörühmas Kuoštrõgi (Košragsi) külas Liivi rannikul Loode-Lätis. Töörühm andis liikmetele ülevaate liivi keele grammatika valmimise edenemisest. Nendel päevadel viisid Uldis Balodis, Tuuli Tuisk, Miina Norvik, Karl Pajusalu ja teised töörühma liikmed läbi intervjuusid ja välitöid liivi kogukonna liikmetega ajaloolistes liivi külades Liivi rannas. (Fotod 1, 2, 3: Tuuli Tuisk, foto 4: Uldis Balodis)

27. aprill

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis viisid läbi välitööd Rozumegi külas ja talus (Šķilbēni kihelkond, Balvi piirkond, Läti), mis asub Kirde-Lätis piirkonnas, kus leidub mitmeid eestipäraseid kohanimesid, kuid mis ei ole seotud ühegi teadaoleva ajaloolise eesti keele kõnelejate kogukonnaga. Uldis Balodis ja Karl Pajusalu külastasid Rozumegit, et intervjueerida kohalikke elanikke ja uurida, kas piirkonnas on mälestusi eesti keelest ja perekondlikest sidemetest Eestiga. Fotol on Aldis Prancāns oma kodu ees Rozumegis. (Foto: Uldis Balodis)

14.–15. aprill

Projekti töörühm korraldas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis seminari „Latgali, maleenia ja lõunaeesti uuringud“. Töörühm kutsus külla kolm kolleegi Lätist: Lidija Leikuma (Läti Ülikool), Dace Markus (Liepāja Ülikool), Anna Stafecka (Läti Ülikool), kes on eksperdid latgali, maleenia ja läti keele murrete alal. Seminari esimest päeva juhtis projekti täitja Uldis Balodis, kes tegi ülevaate soome-ugri keelte ajaloost Lätis ettekandes „Finnic language history and contacts in Latvia“. Sellele järgnesid Läti kolleegide ettekanded oma uurimisvaldkondadest: „Iespējamās somugru valodu pēdas latviešu valodas izloksnēs“ (Anna Stafecka), „Malēnieši un igauņi: valoda un sadzīve“ (Dace Markus), „Latgaliešu valodas galvenās iezīmes fonētikā un morfoloģijā“ (Lidija Leikuma). Seminari teist päeva juhtis projekti täitja Miina Norvik ja see keskendus koostööle Läti kolleegidega latgali ja maleenia andmete sisestamisel EstTypi andmebaasi. (Foto 1: Janek Vaab, fotod 2–5: Dace Markus, foto 7: Uldis Balodis)

13. aprill

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis käisid välitöödel Sääritsa külas (Peipsiääre vald, Tartumaa) Eevi Treiali juures, kes on üks parimaid elavaid Kodavere murraku (idamurre, põhjaeesti keel) kõnelejaid. Välitööd toimusid Eevi Treiali kodus Sääritsas. (Fotod: Uldis Balodis)

3. aprill

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis tegid välitöid Lauri-Jaani talus, mis asub Lepassaare külas (Vastseliina vald, Ida-Võrumaa), vesteldes Aivar Rohtlaga (vasakul) ja Ervin Oruga (paremal), kes on head kohalikud võro keele emakeelsed kõnelejad. (Fotod: Uldis Balodis)

2024

28. november

Karl Pajusalu esines ettekandega „Typological profiles of western Uralic languages in the light of the UraTyp and EstTyp datasets“ diakroonilise ja võrdleva süntaksi uurimisrühmale (ajaloolise ja uurali keeleteaduse instituut) Ungari Keeleteaduse Uurimiskeskuses Budapestis, käsitledes EstTyp andmebaasi eesmärke, struktuuri, loomist ja tulemusi.

22. november

Projekti töörühm korraldas Tartus toimunud 20. muutuva keele päeval töötoa „Lõunaläänemeresoome keeleareaal: varieerumine, muutused, tüpoloogia“, milles oli mitu ettekannet ka töörühmalt: „Läänemeresoome keeleala tüpoloogiline muutumine“ (töörühma ühisettekanne), „Polüfunktsionaalne sõna või lõunaläänemeresoome keelealal“ (Helle Metslang, Miina Norvik, Karl Pajusalu, Eva Saar), „Suunamäärsõnade varieerumine lõunaeesti keeles“ (Janek Vaab), „/h/ lõuna-läänemeresoome keeltes“ (Pire Teras).

14. oktoober

Miina Norvik, Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid ja esinesid ettekannetega liivi ja lutsi keele uurimise, kasutamise ja elujõulisuse ajaloost projekti „Ruhnurootsi murde dokumenteerimine ja populariseerimine“ kohtumisel. Projekti juhib Tartu Ülikooli foneetika ja rootsi keele kaasprofessor Eva Liina Asu-Garcia koostöös Göteborgi Ülikooli, Ruhnurootslaste seltsi  (Runöbornas förening), Ruhnu Kultuuriruumi ja Läti Ülikooli Liivi Instituudiga. (Foto: Kohtumisel osalejad – Karl Pajusalu (vasakult teine), Miina Norvik (taga keskel mustas), Uldis Balodis (paremalt teine))

11. oktoober

Projekti liikmed korraldasid koos kolleegidega Eötvös Lorándi Ülikooli (ELTE) uurali keelte osakonnast (Budapest, Ungari) töötoa „When typology meets Uralic studies: A workshop on Uralic typological databases“, et jagada kogemusi, meetodeid ja tulemusi EstTypi andmebaasi loomisel ning võrrelda neid ELTE kolleegide kogemustega ugrilaste tüpoloogilise andmebaasi (UTDB) ja Volga-ala soome-ugri keelte tüpoloogilise andmebaasi (VolgaTyp) loomisel. Projekti liikmete ettekanded hõlmasid: „UraTyP – A new comprehensive Uralic language dataset“ (Miina Norvik, Karl Pajusalu, Helle Metslang), „EstTyp – An extension of UraTyp for typological research of the southern Finnic area“ (Karl Pajusalu, Eva Saar, Pire Teras, Janek Vaab, Uldis Balodis), „UraTyp Workshop – Using UraTyp for research“ (Miina Norvik). (Fotod ELTE uurali keelte osakonna Facebooki lehelt.)

21. september

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis esinesid 2. rahvusvahelisel Vidzeme liivi kultuuriruumi konverentsil Pāles Lätis, ettekandega Salatsi liivi, eesti ja läti keelte sõnavaras esinevatest ühistest loodusmõistetest. Tegemist oli nii teadusliku ürituse kui ka kohaliku kogukonna kaasamisega, mille eesmärk oli näidata sügavaid seoseid ja iidseid kontakte läti ja eesti keele vahel. Osalejatele tutvustati ka EstTypi andmebaasi põhimõtteid ja eesmärke. (Foto: Vidzeme liivi kultuuriruumi Facebooki leht)

22. august

Projekti liikmed esitlesid postrit „Southern Finnic polar questions in their areal context“ Euroopa Keeleteaduse Seltsi 57. aastakoosolekul Helsingi Ülikoolis 22. augustil 2024. (vasakult: Eva Saar, Miina Norvik, Uldis Balodis, Helle Metslang, Karl Pajusalu)

16. august

Projekti täitja Uldis Balodis korraldas 4. lutsi uuringute seminari Ludza piirkonna ajaloomuuseumis Ludzas, Lätis. Osalejate ja esinejate seas olid projekti liikmed Karl Pajusalu, Helle Metslang, Eva Saar, Pire Teras ning kolleegid Eesti Rahva Muuseumist (Indrek Jääts), Läti Ülikoolist (Lidija Leikuma) ja Liepāja Ülikoolist (Dace Markus). Lutsi seminar jätkas traditsiooni, mille eesmärk on tuua kokku lutsi ja lõunaeesti teemade uurijaid ning siduda neid kohaliku ajaloo ja latgali keelega. Selle aasta seminaril toimus ka eraldi keeleteadlaste seminar, kus projekti liikmed ja kutsutud teadlased arutasid läänemeresoome ja balti keelte kontaktide ning eriti EstTypi andmebaasi küsimusi.

26.–28. juuni

Projekti liikmed osalesid ja esinesid konverentsil „Livonica 3 + Minor Finnic languages 2 = 5“ Läti Ülikooli Liivi Instituudis Riias. Ühised ettekanded: „How and why does Livonian differ from other Finnic languages?“ (Karl Pajusalu, Miina Norvik, Eva Saar, Uldis Balodis) ja „Dynamics of the Courland Livonian case system in the context of the Central Baltic area“ (Helle Metslang, Miina Norvik, Eva Saar). Projekti täitjate individuaalsed ettekanded: „Distribution of a glottal stop in South Estonian lative, illative and allative adverbs“ (Janek Vaab), „Livonian derivational morphology“ (Patrick Juho-Ville O’Rourke), „Kui se līb engliškīelkõks? Creating the first major Livonian-English dictionary translation“ (Uldis Balodis).

23.–26. mai

Projekti töörühm osales Liivi lahes Ruhnu saarel toimunud ühiskohtumisel, mida juhtis Tartu Ülikooli foneetika ja rootsi keele kaasprofessor Eva Liina Asu-Garcia. Ta juhib kaheaastast projekti, mille eesmärk on Ruhnu rootsi keele dokumentatsiooni kaardistamine ja nende materjalide kättesaadavaks tegemine Ruhnu rootsi keele järeltulijatele ja praegustele Ruhnu elanikele. Kohtumisel osalesid lisaks projekti töörühmale ka liivi ja Ruhnu rootsi kogukonna liikmed, praegused Ruhnu elanikud ning Tartu Ülikooli, Läti Ülikooli Liivi Instituudi ja Ruhnu Kultuuriruumi esindajad. Projekti töörühm tutvustas osalejatele projekti tööd ja plaane ning viis läbi välitöid kohtumisel osalenud liivi keele kõnelejatega.

3. mai

Karl Pajusalu oli kaasorganisaator ja esineja sündmusel, millega tähistati interdistsiplinaarset projekti „Eesti juured“. See projekt on toonud kokku eri valdkondade spetsialiste, et uurida teemasid ja edendada uurimistööd Eesti päritolu ja arengu kohta. Projekti tulemusena on loodud ka ulatuslik veebipõhine ressurss nende teemade kohta, mis on kättesaadav siit. (Foto Karl Pajusalust sündmusel esinemas, allikas: „Eesti juured“ Facebooki leht.)

11. aprill

Projekti täitjad Karl Pajusalu, Helle Metslang, Miina Norvik, Eva Saar ja Pire Teras esinesid ettekandega „Eesti keeleala tüpoloogilise liigenduse väljavaated“ Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil, kus käsitleti eesti keele variantide tüpoloogilisi erinevusi ja nende kajastumist UraTypi andmebaasis sisalduvate keeleliste tunnuste kaudu.

Päisepilt: Isuri keele välitööde märkmed, mille pani kirja Paul Ariste Nadjoža (Nadežda) Lippertilt Tarinaisis (Andreevshchina) Venemaal 1956. (Allikas: Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, arhiivinumber SUPP0008)